"Tere, Kevad!" kutsub lapsi loodust vaatlema ning tähele panema saabuva kevade märke.

По русски
Summary in English
Vaata ka: "Kevad ärkab!"

Projekti korraldajad:
kevadorg@googlegroups.com

Tehnilised probleemid:
toni@punkt.ee

Kevadjoonistus:

"Pajutibud"
Ermina Lilienberg
Tallinna Lehola Lasteaed
Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Foorum Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Loodusviktoriin

Loodusviktoriin toimus taaskord kahes vanuseastmes: kuni 4. klass ja 5.-9. klass. Viktoriini vanuserühm oli seotud registreerimisel valitud vanuserühmaga.

Selleks kevadeks on viktoriin läbi ning tulemused selgunud. Tublisid rühmasid ja õigesti vastanuid oli taaskord väga palju.

Nooremas vanusegrupis osales 142 gruppi, neist tervelt 65 rühma vastasid õigesti kõigile 15 küsimusele. Loosiauhinna õigesti vastanute seast saavad Kose Gümnaasium 4b, Jäneda Kool 24 ning Pärnu Kuninga Tänava Põhikool 3c. Parima küsimuse auhinna saab Kadrioru Saksa Gümnaasium 1d küsimuse "Millest koosneb meie rahvuslik toit kama?" eest.

Vanemas vanusegrupis osales 47 gruppi. Küsimused olid ka vastavalt raskemad ning kõigile küsimustele õigesti vastasid 7 rühma. Fortuuna tahtel saavad nende seast auhinna Riidaja Põhikool 5-8, Paide Gümnaasium 5c ning Pisisaare Algkool 5-6. Parima küsimuse auhinna saab Tudulinna Põhikool 6-9 grupp küsimuse "Kreeka mütoloogia järgi muutsid jumalad teenijatüdruk Decaocto linnuks, et teda päästa pererahva halva kohtlemise eest. Mis lind see on?" eest.

Aitäh kõigile osalejatele!

Tulemused: kuni 4. kl. | 5.-9. kl.

Allikmaterjalid

Loodusviktoriini toetab auhindadega Apollo Raamatud.

Õiged vastused

Noorem vanuserühm:

1. küsimus: Millest koosneb meie rahvuslik toit kama?
Vastus: Kama koosneb jämedalt jahvatatud rukkist, odrast ja hernest. Tänapäeval lisatakse kamale sageli ka nisujahu. Õigeks lugesime ka vastuse, et kama koosneb kamajahust ja keefirist või hapupiimast.

2. küsimus: Miks valitakse Eesti ornitoloogiaühingu poolt aasta lind? Kes on 2017.a aasta lind?
Vastus: Aasta linnu valimise eesmärgiks on valitud linde laiemalt tutvustada ning nende elu pisut lähemalt uurida. 2017.a lind on turteltuvi.

3. küsimus: Mõista, mõista, mis see on? Tulid mehed kirvesteta, ehitasid maja nurkadeta?
Vastus: Sipelgad ehitavad endale kodu - sipelgapesa. Õigeks lugesime ka herilaste ja rähni tegevuse.

4. küsimus: Miks valitakse igal aastal mitmes riigis, sh Eestis aasta loom? Kes on Eesti 2017.a aasta loom?
Vastus: Sarnaselt aasta linnu valimisele on ka aasta looma valimise eesmärgiks valitud loomaliiki laiemalt tutvustada. 2017.a loom on metskits.

5. küsimus: Millise taime seemnetest valmistatakse šokolaadi?
Vastus: Šokolaadi valmistatakse kakaopuu seemnetest - kakaoubadest.

6. küsimus: Miks tekib kevaditi suurvesi?
Vastus: Eestis esineb suurvett eelkõige kevadel, mil toimub lume kiire sulamine, maa on veel külmunud ega suuda rohkem vett mahutada, jõed ei suuda kogu vetetulva ära mahutada ning vesi hakkabaki üle kallaste ujutama.

7. küsimus: Vihmauss elab mullas, kus on niiskust ja toitu. Miks aga vihmaussid pärast vihmasadu maa seest välja tulevad?
Vastus: Mullas muutub liiga umbseks. Vihmaussid tulevad peale vihma maapinnale hingama, sest vihmavesi on täitnud mullaosakeste vahel olevad tühimikud ja õhk on sealt välja tõrjutud.

8. küsimus: Millist Eestis kasvavat puud kujutatakse Võru linna vapil?
Vastus: Kuuske.

9. küsimus: Mille järgi on pasknäär ilmselt omale nime saanud (valige õige variant)? a) Armastab süüa taime harilik näär. b) Huvist sortida hobusepabulaid. c) Talle meeldib mudas püherdada.
Vastus: Õige on variant b) huvist sortida hobusepabulaid. Ta teeb seda põhjusega - otsib sealt putukaid söögiks.

10. küsimus: Kes levitavad põhiliselt meie kevadekuulutaja sinilille seemneid?
Vastus: Sinilille seemneid levitavad põhiliselt sipelgad. Sinilill aitab sellele ka ise igati kaasa: Valminud seemnete külge lisab ta magusa lisandi ja pärast õitsemist paindub lillekese vars vastu maad ja vili on sipelgatele kättesaadav.

11. küsimus: Kui vanaks kasvab harilikult kuusk?
Vastus: Kuusk elab soodsades tingimustes kuni 250 aasta vanuseks, aga võib elada kuni 500 aastat.

12. küsimus: Soodsatel tingimustel võivad hiired paljuneda väga kiiresti. Mitu korda aastas võib meie tavaline koduhiir sisetingimustes poegida?
Vastus: Kõlab uskumatult, aga soodsatel tingimustel 5-8 korda aastas.

13. küsimus: Kui ämblik käiks kingadega, siis mitut paari kingi ta vajaks?
Vastus: Ämblik vajaks 4 paari kingi, sest tal on 8 jalga.

14. küsimus: Eno Raua raamatus "Naksitrallid" on kolm vahvat tegelast: Muhv, Kingpool ja Sammalhabe. Nagu nimi ütleb, on Sammalhabemel samblast habe. Millised marjad kasvavad Sammalhabeme habemes?
Vastus: Sammalhabeme habemes kasvavad pohlad.

15. küsimus: Millise meie kevadekuulutaja väline kuju võib pisut meenutada peaaju?
Vastus: Kevadkogritsa kübar meenutab peaaju.

Vanem vanuserühm:

1. küsimus: Millise põõsa viljad olid Suure Tõllu lemmikud?
Vastus: Suure Tõllu lemmikud olid sarapuu viljad (pähklid).

2. küsimus: Muhu vägilane on Must Mart, aga mis oli tema naise nimi?
Vastus: Musta Mardi naise nimi oli Maret.

3. küsimus: Kes mõtles legendi järgi Võru linna nime?
Vastus: Vanapagan. Legendi järgi kerkis üks linnake Tamula järve kaldale ja oli peaaegu valmis. Linnapea oli väga murelik, sest linnal polnud nime. Hakanud siis linnapea ümber Tamula järve võruna ringe tegema ning ohanud valjusti, et mis ma sellele linnale nimeks panen? Vanapagan olevat sellepeale pea järvest välja pistnud ja öelnud: "Pane Võru!" Linnapea ei julgenud Vanapaganale vastu vaielda ja nii saigi linna nimeks Võru.

4. küsimus: Muhu saarel lasti selle aasta alguses maha hunt. Millal aga lasti Muhumaal viimane hunt enne seda?
Vastus: Info on erinev. Üks variant on, et polegi varem lastud/kütitud, teise varaindi põhjal umbes 150 aastat tagasi. Õigeks lugesime mõlemad variandid. Kõigi teiste vastuste andjatel palun viidata alllikale.

5. küsimus: Millised järved asuvad Võru linna territooriumil?
Vastus: Võru linnas on kolm järve: Tamula järv, Veskijärv ja Kubija järv. Mustjärv ei asu linna territooriumil, aga et Vikipeedia on ka Mustjärve Võrus asuvate järvede sekka lugenud, siis lugesime ka selle õigeks. Kaks õiget järve andsid ühe punkti.

6. küsimus: Nimeta jõgi, mis on 94 km pikk ja saab alguse Veisjärvest. Tema suuremad lisajõed on Helme jõgi ja Jõku jõgi.
Vastus: Õhne jõgi.

7. küsimus: Kreeka mütoloogia järgi muutsid jumalad teenijatüdruk Decaocto linnuks, et teda päästa pererahva halva kohtlemise eest. Mis lind see on?
Vastus: Jumalad muutsid teenijatüdruku kaelus-turteltuviks, ladinakeelse nimega Streptopelia decaocto. Selles ladinakeelses nimes peitus ka vihje vastusele. Õigeks lugesime ka lihtsalt turteltuvi.

8. küsimus: Tuhala mõisast pärit kuulsa kartograafi Ludwig August Mellini 1798. a ilmunud maakaardile märgiti see küngas kui kustunud vulkaan. Tõendeid selle kohta ei leitud. Külarahvas kutsub seda paika Linnamäeks, kuigi kaitserajatise jälgi pole siit avastatud. Muistendid kõnelevad mäe all magavast linnast ja Kalevipoeg olevat tahtnud endale siia magamisaset ehitada. Mis on selle koha nimi?
Vastus: Selleks kohaks on Ida-Virumaal asuv Tudulinna linnamägi.

9. küsimus: Kust sai tatar omale nime?
Vastus: Eestisse toodi tatar 18. sajandil Siberist, kus seda kasvatasid tatarlased - sellest ka selline nimi.

10. küsimus: 1996. aasta mais tirisid Muhu saare kalurid oma mõrrast paati ligi 50-aastase kala, kelle nimeks sai Maria. Mis kalaga oli tegu?
Vastus: Selleks kalaks oli atlandi tuur.

11. küsimus: Kuidas on ühendatud Tamula ja Vagula järv?
Vastus: Täpne vastus on, et Vagula järvest voolab läbi Võhandu jõgi, millesse suundub Vahejõgi, mis koos Võhandu jõega ühendab Vagula järve Tamula järvega. Selle vastuse erinevad poolikud variandid andsid ühe punkti. Et meie poolt allikana viidatud Vikipeedia annab vastusena ka Vahejõe, lugesime ka selle õigeks.

12. küsimus: Mis värvi kleiti kannab Rogosi mõisas kummitav naine?
Vastus: Väidetavasti kannab ta sinist kleiti.

13. küsimus: Meie rahvuslind suitsupääsuke vaatas enne euro kasutuselevõttu vastu ühe Euroopa riigi rahalt. Missuguse riigi?
Vastus: Suitsupääsuke oli kujutatud Sloveenia rahal (mündil väärtusega 2 tolarit). Ja muidugi ka meie Eesti (500 krooni). Õigeks lugesime mõlemad.

14. küsimus: Milline Eestis pesitsev linnuliik sooritab pikimaid rändeid?
Vastus: Selleks linnuks on randtiir. Tema rändetee pikkus või ulatuda kuni 30 000 kilomeetrini, aastas võivad nad läbida isegi kuni 90 000 kilomeetrit.

15. küsimus: Me kõik teame, et vanapaberi kogumine ja taaskasutamine aitab säästa kasvavat metsa. Milline kogus vanapaberit säästaks ühe keskmise kasvava puu?
Vastus: Ühe keskmise puu säästaks 60-70 kg vanapaberit.


Online viktoriin

Valikvastustega online viktoriin võimaldab kontrollida oma teadmisi Eesti loodusest. 10 küsimuse vastamise järel saad ka kohe teada, kui palju oli õigeid vastuseid.
Online viktoriini lahendama...