Kevadjoonistus:

"LINAVÄSTRIK"
CAROLINE VIKAT
Paldiski Põhikool 3
Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Foorum Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad

Põldlõoke (Alauda arvensis)

Põldlõoke

Põldlõoke saabub märtsi esimesel poolel, enam-vähem samal ajal kui kuldnokk ja kiivitaja. Esimeste kevade eelsaadikute saabumisest annab märku vaid nende vali kutsehüüd "tirliii" kuskilt taevalaotusest. Tihti on väljad siis alles lume all ning linnud tiirutavad nõutult põldude kohal.

Põldlõoke on väike pruuni-valgekirju lind, kelle tunneb ära pikkade tiibade ning iseloomuliku "värisevate" tiivalöökidega lennumaneeri järgi. Tiibade tagaserv ning sabaservad on silmatorkavalt valged. Kui päevad juba nii soojaks lähevad, et lõoke laulu lahti laseb, siis kostab see kaugele ning sageli jääb lind heleda taeva taustal ise nähtamatuks. Põldlõokesed laulavad lennul ning tõusevad lauldes maapinnast nii kõrgele, et silm teda sealt vaevu-vaevu leiab. Seal üleval nad siis paigallennul lõõritavad ning väljavalitud pesapaigale laskumiseks langetavad ennast kivina kõrgusest, et paar meetrit enne maapinda tiivad lahti lüüa ja pehmelt maanduda.

Isaslinnud laulavad oma territooriumi kohal - põldudel, heinamaadel ja muudel lagedatel aladel, kus põldlõokestel on sobivad pesitsusalad. Laul on katkematu jada trillereist, sidinaid ja viledest, mis korduste ja variatsioonidega kauniks lõõrituseks sobitatakse. Kõrgustes ühineb kümnete lõokeste laul võimsaks kooriks, mis tekitab tunde, nagu laulaks taevavõlv.

Lisainfo: Eesti selgroogsed, Kõrv loodusesse, MP3