"Tere, Kevad!" kutsub lapsi loodust vaatlema ning tähele panema saabuva kevade märke.

По русски
Summary in English
Vaata ka: "Kevad ärkab!"

Projekti korraldajad:
kevadorg@googlegroups.com

Tehnilised probleemid:
toni@punkt.ee

Kevadfoto:

"Paiseleht alles alustab Sauel"
Ülevaade Osalejad Vaatlused Viktoriin Pildid Loomad Abiks Korraldajad
Ajakava Foorum Tulemused Haikud Fotod Taimed Ajalugu Toetajad
vt. eelmine osa Registreerumine, kooli asukoha määramine kaardil, andmete parandamine

Vaatluste läbiviimine

"Tere, Kevad!" põhitegevuseks on kevade otsimine ja loodusvaatlused. Iga osalev grupp otsib kevadveebis kirjeldatud 36 kevadekuulutaja ilmumist oma kodukohas, see tähendab kodu ja kooli ümbruses, märgib üles nende esmamärkamise kuupäeva ning sisestab selle lehel "VAATLUSED" oleva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Andmeid saavad sisestada ainult registreeritud grupid oma parooli kasutades. Kohe peale kuupäeva sisestamist ilmuvad vaatlused lehele TULEMUSED, kus saab vaadata kevadekuulutajate ilmumist erinevatesse vaatluskohtadesse animeeritud kaartide ja tabelite kujul. Kui andmete sisestamisel läks midagi valesti, siis on seda võimalik sama lehe kaudu ka parandada ning vajadusel ka kustutada.

Vaatlused algavad 1. märtsil ja lõppevad mai lõpus (või siis, kui on ära nähtud kõik kevadekuulutajad). Vaatlusi peaks tegema oma kooli või kodu ümbruses - kui käite nädalavahetusel maal vanaisa juures teises Eestis otsas ja seal midagi näete, siis seda ei tohiks oma kooli nime alt andmebaasi sisestada. Need vaatlused võib kirja panna FOORUMISSE (vt. infovahetus) ja kindlasti koos vaatluskoha kirjeldusega.

Samuti saate FOORUMISSE kirja panna need vaatlused, mida olete teinud enne projekti algust - näiteks jõulude ajal nähtud õitsevad näsiniined ja sarapuud.

Kõigepealt tuleks teil üheskoos kevadekuulutajatega tuttavaks saada. Selleks on veebis olemas kõigi liikide kirjeldused koos piltide ja häältega lehtedel TAIMED ja LOOMAD. Lisaks on kirjas, millisest metsast või biotoobist seda liiki tasub otsida ja umbes millal oleks mõtet seda teha. Loomulikult erineb kevade tuleku aeg igal aastal ja oleneb väga palju ilmast. Peale tutvumist tuleks koos läbi mõelda, kus kooli ümbruses või kelle kodu juures on sellised kohad, kust kevadekuulutajaid võiks kõige varem leida.

Mille järgi otsustada, et nüüd on ta tulnud ja nüüd võiks kuupäeva andmebaasis fikseerida?
Lindude ja konnade puhul on see suhteliselt lihtne - kui oled kindel, et kuulsid just selle linnu laulu või nägid kindlasti just seda lindu, siis ongi õige päev käes. Enamus meie nimekirjas olevatest lindudest on rändlinnud ja saabuvad meile kevadel. Kuna viimaste aastate soojade talvede tõttu on mitmed rändlinnud meile talvituma jäänud, siis oleme näiteks musträsta meie nimekirjast sootuks välja jätnud - tema on juba väga sagedane talvituja. Meie kevadekuulutajate nimekirjas on siiski kaks linnuliiki, kellega võib tekkida segadust: need on kuldnokk ja metsvint - ka nemad on üha enam meile talveks jäänud ja on üsna sagedased külalised talvistes linnusöögimajades. Seetõttu - KULDNOKA ja METSVINDI puhul registreerime nende LAULU, mitte lihtsalt nägemise. Nii eristame rändelt saabunud isendid hiljem laulva hakkavatest talvitujatest. Teiste lindude puhul piisab ka nende nägemisest.

Taimede puhul registreerime õitsemise - mitte selle päeva, mil esimene õis on natuke avanenud, vaid näiteks TOOMINGAL selle päeva kui on avanenud vähemalt pool õiekobarast.

Teistsugused taimed!
Meie nimekirjas on ka kaks taime kellel emas ja isasõied kas asetsevad eraldi samal taimel või lausa erinevatel taimedel. Need on PAJU ja SARAPUU. Sarapuul asuvad mõlemat sugu õied küll samal taimel, aga isasõied avanevad veidi varem. Pajudel asuvad õied erinevatel põõsastel ja ka neil avanevad isasõied veidi varem. Nii PAJUDE kui ka SARAPUUDE puhul on oluline, et fikseerime päeva, mil on avanenud nii isas- kui ka emasõied. Pildid ja kirjeldused leiate lehelt TAIMED. Pajude puhul on veel oluline tähele panna, et nn. pajutibud - hallid nutid, mis on endalt heitnud pruunid kestad - ei märgi veel pajude õitsemist. Pajud õitsevad siis, kui paistavad isastaimede õitel tolmukad ja emastaimede õitel emakad - vastavad pildid on jällegi näha pajude kirjelduse juures.

Andmete korrektsus on väga oluline!
"Tere, Kevad!" ei ole võistlus. Igal juhul kindlasti mitte võistlus selle peale, kes enne mõnda liiki näeb. Kui üldse peab võistlema, siis tähelepanelikkuses ja selles, kes kevadekuulutajaid paremini tunneb ja looduses rohkem märkab. Kui hakata võistlema selles, kes enne näeb, siis kannatavad selle all kindlasti andmete tõepärasus ja kogu kevadeprojekti usaldusväärsus. Kuna kõik vaatlusandmed on kohe peale sisestamist nähtavad kõigile huvilistele, siis jälgitakse seda üsna tähelepanelikult - jälgib ka ajakirjandus. Pea iga märtsikuus looduses nähtud maikellukest vms. ilmselgelt valet sissekannet pannakse kohe tähele ja küsitakse korraldajatelt, kuidas see võimalik on. Igal juhul on kurb, kui kellegi süütu nalja tõttu valeandmed paljude inimesteni jõuavad ja seepärast, kui te ei ole päris veendunud, et nägite-kuulsite just seda lindu-taime, siis küsige järele õpetajalt või korraldajatelt.

Andmete edastamine
Andmete edastamine nähtud või kuuldud kevadekuulutajate kohta toimub spetsiaalse vormi abil, et vältida võimalikke vigu. Ainus asi, mis tuleb endal kirjutada, on Teie salasõna ehk parool, ülejäänu on valitav vastavatest menüüdest. Minge lehele VAATLUSED, valige vasakul asuvast rippmenüüst oma kooli nimi ning sisestage parool. Seejärel ilmub ekraanile andmete edastamise vorm, kust saate rippmenüüdest valida nähtud liigi ning selle nägemise kuupäeva ja seejärel andmed andmebaasi saata vajutades nupule "Edasta". Kui olete teinud andemete edastamisel vea, siis saate selle parandada sisestades õige kuupäeva, või kui varem sisestatud andmed on täiesti valed, siis need kustutada tehes linnukese kasti sõna "kustuta" järele ja seejärel vajutades nupule "Edasta".

vt järgmine osa Infovahetus